Minu 6 aastane on alati hea meelega lasteaeda läinud, kuid nüüd olen minu jaoks uue probleemiga silmitsi - minu 2,5 aastane ei taha äkitselt enam lasteaeda minna. Ta tujud vahetuvad päevas mitu korda - tahan-ei taha-tahan-ei taha. Ta on väga seltskondlik, talle meeldib teiste lastega mängida, meisterdada jne.
Õhtuti nõuab ta mind endale kaissu ja päeval ronib muudkui sülle. Päeval on ta varasemalt kaissu pugenud aga õhtune trall on minu jaoks uus. Ma ei teagi, kas asi on tema vanuses või selles, et issi on meist eemal, igatahes tunnen aeg-ajalt, et ei oska temaga enam midagi ette võtta. Ma ei taha teda ära rikkuda, sest ta on nii armas ja tore, samas ei saa iga asjaga järgi ka anda, sest muidu ta muud ei teegi kui kasutab mind ära.Ma pooldan küll sellist kasvatust, kus on ülekaalus hellus, armastus ja tähelepanu, kuid ilma piiride ja keelamiseta ei saa.
Kas siinsete emmede hulgas on ka neid, kellel mehed välismaal töötavad ja lapsed seetõttu teistmoodi käituma on hakanud? Kuidas olete asjad korraldanud nii, et kõik rahul oleksid?
Meil oli see kaks aastat tagasi,kui elasin lastega eestis ja mees elas Soomes nüüd muidugi elame kõik koos Soomes. tõesti raskel,kuna mul oli kaks teismelist ja pisem kellega koos olime eestis lastel oli väga raske.Otsustasime siis kolida ka Soome nüüd on hoopis kergem lapsed on ka rahulikumad ja rõõmsamad.