Seadusandlikud muudatused turvatoolinduses aastal 2017

Seadusandlikud muudatused turvatoolinduses aastal 2017

15. Nov 2016, 15:00 Emmede Klubi Emmede Klubi

Uuest aastas muutub nii mõndagi turvatoolidega seotud seadusandluses, kirjutab laste turvavarustuse infoblogi turvatool.blogspot.com. Aastast 2017 hakkab kehtima uue i-Size standardi ehk Euroopa Liidu uue ohutuseeskirja teine osa. Need muutused puudutavad 100-150 cm pikkuse lapse sõidutamist.

Esimene muutus on see, et ilma seljatoeta istumisalused ehk rahvakeeli pepualused ei ole i-Size standardi järgi enam lubatud. Et üleminek uutele ohutusnõuetele oleks sujuv ja inimestel oleks aega kohaneda, on pepualusel istumine lastele veel mõne aasta jooksul (ilmselt 2020. aastani) lubatud, kuid kui senini võisid turvavööga kinnitatuna pepualusel istuda juba alates 15 kilogrammise kehakaaluga lapsed (soovitus oli siiski 22 kg), siis nüüdsest võib seljatoeta istumisalusele panna last, kes on vähemalt 125 cm pikk.

Teiseks peavad kõik alates 2017. aastast toodetavad 100-150 cm pikkustele lastele mõeldud turvatoolid olema varustatud isofix kinnitustega. See on nõue tootjatele! Kuna selle suurusklassi toolidesse kinnitatakse laps niikuinii auto turvavööga, siis ei juhtu ka edaspidi midagi hullu, kui autos isofix kinnitust ei ole - turvatooli saab ikka kasutada. Saab ju praegugi 15-36kg isofixiga varustatud turvatooli kasutada ka ilma isofixi kinnitamata, kuigi turvalisem on koos isofixiga.

Autosõit muutub lastele turvalisemaks ka seetõttu, turvatestid muutuvad karmimaks. Uue standardi järgu peab turvavarustust katsetama ka külgkokkupõrkel. Lisaks on kasutusele võetud uued, rohkemate näitajatega testinukud.

Turvavarustuse blogi märgib ära, et kuigi esimese hooga ei tasu isofixita auto omanikel veel paanikasse minna, tuleb selle muutusega lähiaastail vaikselt siiski harjuma hakata - võib juhtuda, et mõne aasta pärast lihtsalt ei leia enam poodidest turvavööga kinnitatavat turvavarustust. Isofixi kohustuslikuks tegemisest hakati rääkima juba aastal 1999, kuid kahjuks on Eesti ametnikud selgitustööga veidi hiljaks jäänud ja sellest tingituna ootab tarbijaid ees ka suur segadus.


(Allikas: blogi "Laste turvavarustusest") 


Kas Sinu pere on nendeks muudatusteks valmis?

Arvan samuti, et sugulastest ja tassimisest tähtsam peaks olema ikka lapse turvalisus. Kui see pepualus keelatakse siis järelikult on testid näidanud, et see ei kaitse avariis last. Ainus, mida see alus teeb, on hoiab turvavöö lapse kaelast madalamal kuna laps on kõrgemal. Kuid kuidas see kaitseb last kokkupõrke korral? Mitte miski ei kaitse tema pead ega selga jõnksude eest... Nendel seljatoega toolidel on külgedel turvapadjad, et kui lapse pea õnnetuses raksuga küljele käib, on see kaitstud. Ka endal ei pane me ju autoga sõites sellepärast turvavööd kinni, et "politsei käsib", vaid sellepärast, et mitte surma saada....

KatlinP KatlinP 16. Nov 2016, 12:48

Minul on hea meel, et need istumisalused ära kaovad. Olime paar kuud tagasi sunnitud oma lapse (15kg) sellisele istuma panema ja jumal, kuidas oli hirm. Nende turvalisuse kasutegur on null, nad on ebamugavad ja liiguvad pepu alt ära. Alatasa pidin istet uuesti vastu seljatuge lükkama. Aitavad vaid lapsel paremini aknast välja näha. Muidugi saan aru, et kõigil ei ole võimalik neid kohe välja vahetada, aga selleks ei olegi ju koheselt vajadust. Minu jaoks ei ole miskit olulisemat, kui lapse turvalisus. Kui on raha auto osta ja laps teha, siis võiks olla raha ka tema turvalisuse eest hoolitseda. See on vähim mida ise teha saad. Õnneks on ka seljatoega toole saadaval erinevas hinnaklassis.

Need eeskirjad on välja mõeldud ikkagi eelkõige laste kaitsmiseks, mitte nende ja nende vanemate elu keerulisemaks muutmiseks. Ja kui juba kui nii põhjapanevaid järeldusi teha, siis kas autoõnnetuse võimalikud tagajärjed ei eralda last sugulastest enamgi?

EiOskaArvata EiOskaArvata 16. Nov 2016, 12:11

Oeh... nii hullud tunduvad need. Sest mul on tihti vaja nn käes bussi rongi vms asjaga transportida tema turvavarustust ja see seljatoega asi muudab selle raskemaks. Vahel on vaja sõita kord ühe kord teise tuttava autoga afa noo ega mind kodujuurest peale ei võeta. Seega peab ikka minema autokooli ja oma auto ostma millega liikuda sest kombineeritud liikumine ei ole enam õimalik.... või teine variant kodus istuma sest meil on palju sugulasi kes elavad kohtadws kuhu ei liigu busse vastavalt et kohale ühel päeval saaks või vastupidi. Seega eraldub laps enam veel sugulastest noo ma ei tea... tundub ulme