Kuidas toetada koolistressis last?

Kuidas toetada koolistressis last?

29. Sep 2015, 15:00 Emmede Klubi Emmede Klubi

"Lapsele ei tohi öelda, et "ära tekita probleemi", "saa ise hakkama" ja "ära põe", kui ta tuleb kurtma, et tal on koolis mured. Laps ei peagi kõikide asjadega ise hakkama saama ning oma murest rääkimine ja abi küsimine näitavad hoopis küpsust ja tarkust," ütleb Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige Karmen Maikalu ajalehele Pealinn.

Maikalu räägib, et kui lapsel on pärast suvepuhkust uuesti kooli minnes natuke raske, siis see on täiesti tavaline. Kui aga paar nädalat on juba koolis käidud ja pelgus pole ikka veel üle läinud, siis võiks uurida, milles asi.

Kuidas vanemad saaksid toetada koolistressis last?

Tuleb olla võimalikult palju olemas ja lasta lapsel võimalikult palju rääkida oma koolipäevast. See, et laps käib koolis, ei tähenda seda, et laps on automaatselt suureks saanud. Lapsega tuleks rääkida sisulistest asjadest, mitte küsida pealiskaudselt: "Kuidas läks?", mille peale laps vastab samuti pealiskaudselt: "Hästi!". Mõistlik on lapsel lasta rääkida mida ta vahetunnis, mida ühes või teises tunnis tegi.

Kuidas aidata last, kes ei leia endale klassis kergelt sõpru? Mida saaks laps ise ära teha?

Pere kõige esimene kontaktisik koolis on lapse klassijuhataja. Niipea kui vanem märkab, et lapsel on mingi probleem, tuleb asja õpetajaga arutada, sest õpetaja näeb toimuvat täiskasvanu pilguga pealt ja saab koolis asju korraldada.

Kui laps läheb uude kooli või klassi, kus tal pole veel sõpru, tuleb arvestada sellega, et sõprade leidmine võtabki aega. Oleks hea ka lapsega läbi arutada kuidas uute inimestega tuttavaks saada. Miks mitte kodus rollimänge teha, tutvuda mängukarude ja nukkudega?  "Tere, minu nimi on Mõmmik. Kas ma võiks teiega mängima tulla?"

Kui laps ei leia sõpru, võib abi paluda ka sotsiaalpedagoogilt ja koolipsühholoogilt, kes aitavad lapsel sotsiaalsemaks saada ja paremaid suhtlemisoskuseid omandada.

Kas Eestis on koolides piisavalt psühholooge ja sotsiaalpedagooge, kes lapsi tasuta aitaksid?

Kuigi Eesti vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus ütleb, et igas koolis peaks olema kohapeal sotsiaalpedagoog või psühholoog, siis paraku nii see igal pool pole. Mõnes koolis öeldakse, et kui peaks psühholoogi vaja minema, eks me siis tellime. See on vaid tulekahju kustutamine! On koole, kus öeldakse, et meie lastel selliseid probleeme pole. Mind paneb imestama: mis need "sellised" probleemid siis on?

Oluline on, et koolipsühholoog oleks pidevalt kohal ja aitaks võimalikke probleeme ennetada. Õpilane ei lähe koolidirektori juurde paluma, et "tellige mulle nüüd siia koolipsühholoog". 

Samas töötavad üle Eesti Rajaleidja õppenõustamiskeskused, kus on ametis nii koolipsühholoogid, eripedagoogid kui ka sotsiaalpedagoogid. Sinna võib pöörduda, kui kooli oma jõududega asja lahendatud ei saa.

Loe tervet intervjuud Pealinnast SIIN!

 

Kas Sinu lapsel on lasteaeda või kooli mineku või tagasipöördumisega tekkinud stressi ja muresid? Kuidas oled last aidanud?