Liisi kooliblogi: Meie aasta koolis

Liisi kooliblogi: Meie aasta koolis

03. Jun 2018, 11:48 Liis, Emmede Klubi blogija Liis, Emmede Klubi blogija

Aasta tagasi ilmus Emmede Klubis minu esimene postitus. Postitus täis elevust, ootusärevust, rõõmu kui ka teadmatust. Täna võin öelda, et tean, mida lapse kooliminek tähendab. Tean, milliseid muutusi see endaga kaasa toob ja oskan tagantjärele tarkusena öelda, mida oleks võinud teha teisiti.

Esmalt pean mainima, et antud kokkuvõttev postitus, mis juhtumisi on ka viimane, pole mõjutatud vaid kooliminekuga seotud emotsioonidest. Meie pere jaoks oli see aasta ka igas teises mõttes uus, põnev kui ka raske. Esiteks sündis Andrile õde, teiseks ma mitte vaid ei jätkanud beebi kõrvalt töötamist, vaid suurendasin töökoormust ja kolmandaks võtsime ette elutoa ja köögi remondi, mis tähendab, et olen juba üle poole aasta elanud köögi ja kraanikausita, pidanud toime tulema magamistoas, kus on köögimööbli tõttu meeter liikumisruumi, tassinud toidutegemiseks potte Andri toast ning kõndinud ühes käes beebi ja teises nõud, mööda põrandatalasid, lootes elusalt vannituppa jõuda. Liialdamata võin öelda, et see õppeaasta oli meie pere jaoks üks rakemaid ja väsitavamaid, kuid ka kogemusterikkamaid.


MIS OLI MINU JAOKS ÜLLATAV?


*Esiteks ei osanud ma uneski näha, kui kiire tempoga esimeses klassis edasi liigutakse ning mida kõike omandatakse. Kuigi olin Andrit kooliks põhjalikult ette valmistanud, pidime kõvasti vaeva nägema, et hakkama saada. Teadmistele lisaks peab laps olema suuteline ka koolis keskenduma ja see on hetkel meie põhiline murekoht.

*Teiseks ei kujutanud ma ette, kui palju aega pean mina seoses lapse kooliminekuga panustama. Kuna Andri oli pidevalt haige, kulutasime iga päev tunde järele õppides. Samuti võttis üllatavalt suure aja meilivahetustel, internetipäevikul, rahakorjamistel ja üritustel silma peal hoidmine ning ka vajalike asjade ostmine, millel ei tundunud sügisel otsa tulevat.

*Kohe kindlasti ei osanud ma ette näha ka lapse stressi, mis kooliminekuga kaasnes. Kuna koolis on ta väga püüdlik, esineb kodus, kus ta end paratamatult välja elab, mõningaid probleeme. Kui suvel kiitsin suure suuga laste seitsmeaastast vanusevahet, siis seegi illusioon purunes sügisel kolinaga. Remondis liikuva beebi kõrvalt oli VÄGA raske värskele koolilapsele ja õppimisele aega pühendada ja kui varem uskusin, et beebiga kodus olles on esimese klassi lapsel eelis, siis nüüd on minu arvamus teine. Mitut suurt muutust oli vähemalt minu lapsel sügisel raske taluda.

Et mitte negatiivse alatooniga lõpetada, siis tegelikult oli väga õpetlik aasta, mis aitas meil muutuda kannatlikumaks ja tugevamaks. Viis aastat remonti lõppes esimese korruse valmimisega, mis on meie jaoks pidupäev. Beebi õppis lõpuks kõndima ja saab nüüd, kus remont valmis, esimest korda keelamata tube avastada. Andri aga jäi esimest korda aastaks ajaks truuks huviringile, mille ta valis ja sai judos kollase vöö. Kõige toredam on aga see, et ta pole pea kordagi soovinud koolist puududa ja tal on imetore klassijuhataja, keda saame alati usaldada.

Aitäh kõikidele lugejatele ja kaasaelajatele. Soovin kõikidele koolilastele ja nende vanematele ilusat suvepuhkust ja uutele jütsidele jõudu sügiseks. Koolitee pole kerge, aga mis siin elus oleks?!;)

Liis


Kuidas möödus Sinu lapse esimene kooliaasta? Milliseid üllatusi kooliaasta kaasa tõi? Millised on lapse enda emotsioonid?