Euroopas levivad difteeria ja sarlakid

Euroopas levivad difteeria ja sarlakid

31. Mar 2016, 15:00 Emmede Klubi Emmede Klubi

Üks ohtlikumaid nakkushaigusi – difteeria - ei ole Euroopast kadunud, teatas Eesti Terviseamet sel nädalal, sooviga meenutada lapselanematele difteeria vastu vaktsineerimise olulisust.

Difteeria püsiva levikuga maid on Euroopas kaks - Venemaa ja Läti. Välisriikidest sisse toodud difteeria juhte registreeritakse aga igal aastal ka paljudes teistes riikides. Nii esines Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Rootsis, Norras, Soomes, Ühendkuningriigis ja Lätis aastail 2013-2014 kokku 69 hingamisteede ja naha- või haavadifteeria juhtu.

2015. aastal suri Hispaanias Kataloonias difteeriasse kuueaastane vaktsineerimata laps. Samal aastal toodi difteeria Eritreast, Liibüast, Afganistanist, Iraagist ja Süüriast reisides Taani, Saksamaale, Soome ja Rootsi. Märtsis 2016 haigestus Belgias kolmeaastane tšetšeenia päritolu vaktsineerimata laps, ka tema suri.

Eestis on läinud veidi paremini: meil diagnoositi viimati difteeriat aastatel 2000 ja 2001, kummalgi aastal 2 juhtu, mis toodi sisse Venemaalt. Kuid arvestades haiguse levikut mujal Euroopa riikides, on selle sisse toomine Eestisse täiesti realistlik võimalus.


Eestis on palju vaktsineerimata lapsi

Difteeria on raske hingamisteede nakkushaigus. Nakkusallikaks on haige inimene või bakterikandja. Haigustekitajad levivad otsese kontakti kaudu ning piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid, harvem nahka, silma sidekesta või genitaale. Haiguse kulg on vaktsineerimata lapsel või täiskasvanul raske. Haigustekitaja toksiin võib kahjustada südant või närvisüsteemi ning haigus võib lõppeda surmaga.

Eestis vaktsineeritakse lapsi, noorukeid ja täiskasvanuid difteeria vastu riikliku immuniseerimiskava alusel. Esimene vaktsiinidoos manustatakse kolmandal elukuul, teine ja kolmas vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas kaheaastaselt. Seejärel revaktsineeritakse 6-7-aasta ja 15-16-aasta vanuses ning edasi peaks kaitset uuendama iga kümne aasta tagant.

Terviseameti hinnangul on probleemiks kujunenud difteeria vastu vaktsineerimata laste arvu suurenemine, mille põhjusteks on kas lapsevanemate keeldumine laste vaktsineerimisest või vaktsineerimisele mitteilmumine. 2015. aastal oli difteeria vastu vaktsineerimata 5817 kahe kuni neljateist aasta vanust last ning ligemale 8000 seitsme kuni neljateist aasta vanust last ei olnud korduv-vaktsineeritud difteeria vastu. Seega on meil suur hulk difteeria vastase immuunkaitseta lapsi, mis on Terviseameti hinnangul epidemioloogiliselt ohtlik, sest difteeria tekitajate sissetoomisel välisriikidest võivad vallanduda haiguspuhangud.


Täiskasvanu peab end revaktsineerima 10 aasta tagant

Elanike püsiva immuunkaitse loomiseks peaksid ka täiskasvanud enda kaitset difteeria vastu regulaarselt uuendama. Vaktsineerida tuleks uuesti iga kümne aasta tagant kas perearsti juures või vaktsineerimiskabinetis. Täiskasvanute vaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu kuulub riiklikku immuniseerimiskavva ja on seega ainus täiskasvanutele suunatud vaktsiin, mis on neile tasuta.


Lapsevanem võiks sarlakite sümtomeid tunda

Nädala alguses jõudis Euroopa meediasse ka uudis, et Ühendkuningriigis levib taas 20. sajandi alguses üks enim laste surmasid põhjustanud haigus - sarlakid. Õnneks on sarlakid tänapäeval ravitavad.

Sarlakeid põhjustab bakter nimega Streptococcus pyogenes. Haigeks jäävad tavaliselt alla kümneaastased lapsed, kellel ei ole selle bakteri suhtes veel loomulikku immuunsust välja kujunenud. Sümptomiteks on rinna- ja kõhupiirkonnast alguse saav puneta lööve, paistes keel, valus kurk, peavalu ja palavik.

Haiguse vastu ei saa vaktsineerida, kuid seda saab ravida harilike antibiootikumide, näiteks penitsilliiniga. Kuid kui sarlakid jäävad diagnoosimata ja seega väljaravimata, võib haigus tüsistuda kopsupõletiku või teiste potentsiaalselt eluohtlike haigustena. Seega peavad lapsevanemad üle 50 aasta taas sarlakite sümptomite suhtes valvsad olema.

(Allikad: Terviseamet, IFL Science)

 

Kas Sinu pere on difteeria vastu nõuetekohaselt vaktsineeritud?