Lapse nuttu on alati raske kuulata – see teeb meid ärevaks ja tekitab soovi olukorrale kiire lahendus leida.
Uuringud on kinnitanud, et imiku nutt tekitab täiskasvanuis võitle-või-põgene reaktsiooni, tõstab pulssi ja survestab kiirelt tegutsema. See on bioloogia: nii on looduses kindlustatud, et vanemad imikute eest hoolitseksid. Kuid kuidas on loomulik reageerida väikelapse nutule?
Esmalt on oluline teada, et nuttev väikelaps ei pruugi olla kurb. Nutmine on laste jaoks viis erinevaid emotsioone läbi elada. Laps võib nutta vihast, frustratsioonist, hirmust, erutusest, segadusest, ärevusest või isegi rõõmust. Samal ajal ei pruugi väikelapse verbaalne võimekus ja eneseteadlikkus olla piisaval tasemel, et oma tundeid sõnadesse panna.
Teiseks on oluline teada, et "Ära nuta" või "Lõpeta" ütlemine teeb olukorra ainult hullemaks. Nutu lõppemine ei tähenda, et nuttu põhjustavad tunded lõpeksid. Kui käsid lapsel nutmine lõpetada, annab see talle signaali, et sa ei mõista tema tundeid või tema tunded ei ole tähtsad. Seetõttu võib ta oma sõnumit ka veel valjemini ja järjekindlamalt edastada.
Halb praktika on ka lapse tähelepanu mujale juhtimine. Jah, see võib nutu lõpetada. Kuid see võtab ära ka võimaluse aidata lapsel oma tunnetega toime tulla. Meie, lapsevanemate ülesanne on toetada lapse eneseregulatsiooni arengut. Seda saab teha ainult empaatia ja mõistmise läbi.
Mida siis nutvale väikelapsele öelda?
Esiteks, jää ise rahulikuks – ära vihasta ega kaota kannatust. Hinga rahulikult ja ütle madalal häälel:
1. "Me oleme ühes meeskonnas. Ma aitan sind." Isegi, kui laps ütleb, et ta ei taha su abi, tahab ta tunda, et sa aitad teda alati, kui ta seda vajab.
2. "Ma näen, et see on sinu jaoks raske." Sellega annad lapsele märku, et kuuled ja kuulad, märkad teda.
3. "Ma mõistan, et sa oled kurb / pettunud / hirmunud / ärev / õnnelik. See on täiesti normaalne." Nii annad lapsele teada, et emotsioonide tundmine on inimlik.
4. "See oli tõesti ärritav." Kui aitad lapsel mõista, milline juhtumine emotsiooni tekitas, õpib ka laps ise seda märkama.
5. "Teeme pausi." Laps võib olla väsinud või ülestimuleeritud ja vajada võimalust end vaikses, rahustavas kohas koguda.
6. "Ma armastan sind. Kõik läheb hästi." Laps võib vajada kallistust või käe hoidmist.
7. "Kas sa tahaksid abi / puhata / uuesti proovid?" Üks võimalus on lapse käest küsida, mis võiks olla lahendus, selmet ise lahendust välja pakkuda.
8. "Ma kuulen, et sa nutad, aga ma ei tea, mida sa vajad. Kas sa saad aidata mul aru saada?" Anna lapsele võimalus oma tundeid selgitada, või kui ta seda esialgu ei oska, siis vähemalt võimalus oma tunnete selgitamist harjutada.
9. "Ma mäletan, kui sa...." See võib tunduda, nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine, aga tegelikult aitab lapsele mõne õnneliku või rahuliku hetke meenutamine tuua ta uuesti ratsionaalsemasse emotsionaalsesse seisundisse, kus on võimalik temaga olukorra üle mõistlikult edasi arutada.
10. "Mõtleme koos lahenduse välja." Ühiselt lahenduste üle arutledes arenevad lapse probleemilahendamise oskus ning oskus situatsioone objektiivselt näha.
11. Armasta vaikselt. Ole lihtsalt kohal, empaatiline ja toetav. Ära ütle midagi.
(Allikas: GoZen)
Kuidas käitud, mida ütled Sina, kui laps nutab?
cODsoQHh